Foto: Airi Laksberg (Sindrinahk Pic)
Drag Racing
Oli aasta 1908, kui Henry Ford tutvustas maailmale oma Model T nimelist autot, mis oma hinna poolest oli kättesaadav nüüd ka tava-ameeriklasele. Esimese aastaga müüdi maha üle kümne tuhande auto, mille hind oli tollel ajal 825 dollarit. Neli aastat hiljem oli Model T hind kukkunud 575 dollarini. Tänu sellele, oli aastaks 1914, Fordi käes 48% automüügiturust.
Nüüd, kui autod olid enamikele kättesaadavad, oli vaid aja küsimus, millal tõstab inimeses pead see iidne tung kellegiga võistelda. Kuivanud soolajärved ja kaherealised maanteed olidki esimesed kohad, kus teineteise vastu mõõtu hakati võtma. Selliseid kooskõlastamata ja illegaalseid võistlusi peeti 50-ndate aastate alguses üle kogu suure Ameerika. Üsna pea aga otsustas käputäis fanaatikuid, hakata välja töötama reegeid, sellele järjest rohkem populaarsust koguvale spordialale. Sellest saigi alguse maailma kõige vanem ja ka kõige suurem kiirendusvõistuste katusorganisatsioon – NHRA (National Hot Rod Association)
Aastal 1950 avas mees nimega C.J. Hart esimese ametliku kiirendusraja. Santa Ana Drag Strip-i nime kandev rada oli rajatud mahajäätud Orange County lennuväljale. Nüüd, kui inimesed nägid, et on võimalik võidu sõita ametlikult, turvaliselt ja teada saada ka oma tulemus, kasvas spordiala populaarsus Ameerikas veelgi. Sellel rajal korraldas Hart kiirendusvõistusi kuni 1959 aastani. Selleks ajaks oli aga NHRA juba pead tõstnud ning korraldas terve hulga võistlusi, üle kogu riigi. C.J, Hart oli hiljem NHRA Safety Safari liige ning reisis aastaid sarjaga koos, üle maa.
Sellega oli spordiala sündinud. Arenesid nii rajad, kui reeglid. Kiirendusspordi tõid, külma sõja ajal, Euroopasse Ameerika NATO sõdurid. Esimesed võistlused peeti Saksamaal 1960-ndate alguses. Nagu ka Ameerikas, sõideti esialgu lennuväljadel. Nimedest võiks ära tuua Sembach-i ja Ramstein-i õhuväebaasi.
Drag Race ABC
Burnout – Enne starti lastakse, selleks ettenähtud kohas, rattad rajakattel hooga ringi käima. Selle eesmärgiks on soojendada rehve, et parandada pidamist. Ühtlasi jätab selline tegevus rajakattele kihi sooja sulanud rehvi, mis parandab pidamist veelgi. Kolmandaks põhjuseks on see, et enne starti tuleb rehvid saada puhtaks tolmust ja muudest võõrkehadest, mis rehvile sattunud on.
Kuusepuu/puu – Stardifoor. Asub enamasti umbes 15 m stardijoonest, kahe raja vahel. Kõik stardid kaasaegses kiiresndusspordis antakse puuga.
Pro Tree – Tegemist ühe stardireziimiga, mida kasutatakse kõrgemate ja professionaalsete võistlusklasside puhul. Selles reziimis süttivad stardifooril korraga kõik kolm amber light-i ning seejärel, 0,4 sek hiljem roheline.
Sportsman tree – Stardireziim, kus süttivad 0,5 sek vahega ükshaaval, ülevalt alla, amber light-id ning seejärel roheline.
Amber light – Stardifoori kollased tuled.
Pre Stage – Foori kõige ülemine valge tuli, mis näitab, et võistleja on stardijoonest umbes kümnekonna sentimeetri kaugusel. Pre Stage-is olevale võistlejale starti ei anta.
Stage – Nüüd põlevad stardifooril mõlemad ülemised valged tuled. See annab võistluse starterile märku, et võistleja on stardijoonel paigas ja valmis startima. Kui ei ole tegemist soolosõiduga, pealvad enne stardi andmist olemas Stage-is mõlema raja võistlejad.
Deep Stage – Kui võistleja veereb üle stardijoone nii kaugele, et fooris kustub Pre Stage-i tuli, on võistleja Deep Stage-is. Sellisest asendist võib startida, kuid on suur oht saada siit vale start, ehk võtta punane tuli.
Red Light/punane tuli – Võistleja lahkub stardijoonelt enne, kui on süttinud roheline tuli. Kvalifikatsioonisõitudes saab võistleja tulemuse kirja (v.a. bracket klassid), Eliminaatrorisõitudes tähendab punane tuli automaatset kaotust.
LBTA (Left Before Tree Activated) – Võistleja lahkub stardijoonelt enne, kui starter jõuab ajavõtusüsteemi aktiveerida. Ei eelsõitudes, ega finaalides, siit mingit tulemust kirja ei saa.
Starter – Rajakohtunik, kes annab võistejatele loa alustada stagemisega, ehk asuda joonele. Selle kohtuniku käes on ka süsteemi sõiduks aktiveerimise nupp. Starter seisab kahe raja vahel ning enamasti on ta ta stardijoonele kõige lähemal olev kohtunik.
Pre-Starter – rajakohtunik, kes juhendab stardikaare alt tulevad autod waterbox-i ning annab võistlejatele loa burnout-iks
Waterbox – Paari meetrine märg ala peale stardikaart. Waterboxis burnouti alustamise põhjuseks on see, et rattad lihtsamalt ringi käima saada ning paremini rehvile kogunenud prügi maha pesta.
ET (Elapsed Time) – Aeg, mis kulub auto stardist liikuma hakkamisest kuni lõpujoone ületamiseks.
RT (Reaction Time) – Aeg, mis mõõdetakse stardifooril rohelise tule süttimisest, auto liikma hakkamiseni.
Speed Trap – Kiirendusspordis mõõdetakse võistlusmasina kiirust mitmest raja punktist. Kiiruse mõõtmseks ei kasutata ei radarit, ega muud laiemalt tuntud kiirusmõõtevahendit, vaid kiirus arvutatakse selle järgi, kui kiiresti masin läbib kahe, teineteisest 20 m. kaugusel oleva anduri vahelise vahemaa. Seda 20 meetri pikkust andurite vahet nimetataksegi Speed Trap-iks
Timeslip – Tavaliselt tšekiprinerist välja lastud paber, mille saab iga võistleja, peale oma igat sõitu. Timeslip-i peal on kirjas kõik võimalikud ajad ja kiirused, mida kasutatav ajamõõdusüsteem mõõta võimaldab.
Indeks – Võistlusklassi kiireim ja aeglaseim ajalimiit. Klassi indeksid määrab tavaliselt reegleid koostav ja kinnitav organisatsioon.
Dial In – Enamasti kasutatakse seda Bracket tüüpi võidusõidus. Tegemist on ajaga, mille määrab sõitja ise ning millele peab ta ka võimalikult lähedale sõitma. Oma määratud Dial In-st kiiremini sõitmine, tähendab automaatselt kaotust.
Line Up – Suletud ala, mis jääb stardikaare taha. Selles alas pannakse paika paarid, kes kellega järgmises sõidus kokku läheb.
Brakeout – Väjendit kasutatakse ainult Bracket tüüpi võidusõidus. Tegemist on olukorraga, kui võistleja on sõitnud kiiremini oma enda määratud Dial In-ist. Eesti keelne vastend oleks “Lõhki Sõitma”
Holeshot – Olukord, kui sõit võidetakse puhtalt tänu reaktsiooniajale.
Kvalifikatsioonisõit – Võib nimetada ka eelsõiduks. Kvalifikatsioonisõitudega pannakse paika see, kes finaalsõitudes millisel eliminaatori tabeli positsioonil asetseb. Kvalifikatsioonisõidus läheb arvesse ainult ET, ehk reaalselt sõiduks kulunud aeg. Ka võib kvalifikatsioonisõidus võtta punase tule. Tulemuse saab võistleja kirja sellest hoolimata.
Eliminaatori tabel – Tabel, mis pannakse kokku peale kvalifikatsioonisõite ning mille alusel sõidetakse ära finaalis. Nagu juba nimi ütleb, on tegemist elimineerimisega. Igast sõidust langeb üks võistleja välja, sõidu võitja läheb edasi järgmisesse ringi, nii kaua, kui on järgi ainult 1, ehk võitja. Eliminaatori tabeleid on kahte sorti:
Sportsman Ladders – FIA Sportsman Ladders
Progressive Ladders – FIA Progressive Ladders
Eliminaatori sõit – Selles sõidus selgitatakse välja, kes liigub eliminaatori tabelis edasi järgmisesse ringi. Eliminaatori sõidus liidetakse RT ja ET, mis tähendab seda, et siin on vaja võtta ka äärmiselt hea reaktsiooniaeg. Punane tuli eliminaatorisõidus tähendab kaotust. Kui punase tule võtavad mõlemad võistlejad, läheb edasi see, kumb vähem varastas, ehk kelle negatiivne reaktsionniaeg on kõige lähemal 0,000 sekundile.
Drag Slick – Spetsiaalselt võidusõiduks toodetud, ilma mustrita ja erisegust rehv. Slick-id tagavad hea pidamise ainult kuival ja puhtal rajasillutisel.
DNQ (Did Not Qualify) – Võistleja ei kvalifitseerunud.